ELTE BTK Magyar Nyelvtudományi és Finnugor Intézet

Balti finn nyelvészet I: Balti finn népek

nyomtatható változat

Irodalom a kisebb balti finn népekről. Segédanyag a Balti finn nyelvészet I: Balti finn népek (FUGD-313, FUGD-416) c. kurzushoz.
Összeállította: Kubínyi Kata

Ez a bibliográfia erősen szelektív. A fő válogatási szempont a viszonylag könnyű hozzáférhetőség volt: túlnyomórészt olyan műveket vettem bele, amelyek a tanszéki könyvtárban is megtalálhatók. Ezeken kívül szerepel a listán néhány olyan, az utóbbi egy-két évtizedben megjelent munka is, amelyekből sajnálatos módon a tanszékünkön nincs példány, de összefoglaló jellegük miatt szükségesnek láttam megemlíteni őket. Ugyanakkor szándékosan kihagytam mindennemű elektronikus forrást, mivel ezek a világhálón könnyűszerrel fellelhetőek.

Természetes, hogy a listán szép számmal helyet kaptak magyar szerzők művei is, de itt sem törekedtem teljességre.
Ami a nyelvi szempontot illeti, igyekeztem úgy összeállítani a listát, hogy finn szakosok is, észt szakosok is használhassák. A magyar, finn és észt nyelvű forrásokon kívül akad egy-két angol és német nyelvű is, az orosz nyelvű munkákat azonban mellőztem, mert a hallgatóink nemigen olvasnak oroszul.

A bibliográfia felépítése:

1. Általános művek a kisebb balti finn népekről: területi megoszlás, történelem, műveltség, mai helyzet
2. A balti finn folklórról és irodalomról még (tudományos művek, folklór antológiák, szépirodalmi szövegek)
3. Térképek, ábrák még
4. További információk az egyes kisebb balti finn népekről

4.1 Karjalaiak
4.2 Vepszék
4.3 Izsórok
4.4 Vótok
4.5 Lívek
4.6 Egyéb

4.6.1 A meänkieli beszélői
4.6.2 Kvének
4.6.3 Inkeri finnek
4.6.4 Szovjet-karjalai finnek
4.6.5 Finnországi karjalaiak
4.6.6 Délésztek (võruiak és szetuk)

5. Szövegmutatványok mint az ”oral history” forrásai

5.1 Karjalaiak
5.2 Vepszék
5.3 Izsórok
5.4 Vótok
5.5 Lívek
5.6 Egyéb

1. Általános művek a kisebb balti finn népekről: területi megoszlás, történelem, műveltség, mai helyzet

  • Bereczki András: A karjalaiak, vepszék, izsórok, lívek és vótok története. In: Nanovfszky György, szerk.: Nyelvrokonaink. Teleki László Alapítvány, Budapest 2000. 49–57., 63–71.
  • Bereczki Gábor: Bevezetés a balti finn nyelvészetbe. Universitas, Budapest 2000. A karjalai, vepsze, izsór, vót, délészt, lív írásbeliség kialakulására vonatkozó fejezetek. 94–105.
  • Csepregi Márta, szerk.: Finnugor kalauz. Panoráma, 1998. Az inkeri finnekre, lívekre, karjalaiakra, vepszékre, vótokra, izsórokra és szetukra vonatkozó fejezetek (írták: Peregi D., Ruttkay Miklián E., Csepregi M.). 183–207.
  • Grünthal, Riho: Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castrenianumin toimitteita 51. Helsingin yliopiston Castrenianumin laitokset ja Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1997.
  • Hajdú Péter & Domokos Péter: Uráli nyelvrokonaink. Tankönyvkiadó, Budapest 1978. A  balti finnekre vonatkozó fejezetek. 270–334., különösen 322–34.
  • Jokipii, Mauno, szerk.: Itämerensuomalaiset. Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Atena, Jyväskylä 1995.
  • Jönsson-Korhola, Hannele & Anna-Riitta Lindgren, szerk.: Monena suomi maailmalla. Tietolipas 190. SKS, Helsinki 2003. A meänkieli beszélőire, a kvénekre, az inkeri és karjalai finnekre vonatkozó fejezetek.
  • Klima László: Finnugor történeti chrestomathia 1. Budapesti Finnugor Füzetek 12. ELTE Finnugor Tanszék, Numi-Tórem Finnugor Alapítvány. Budapest 1999. A Tacitusra, Jordanesre, muszlim kútfőkre, Halogalandi Ottárra és a Régmúlt idők krónikájára vonatkozó fejezetek. 20–27., 33–55.
  • Klima László: Finnugor történeti chrestomathia 2. Budapesti Finnugor Füzetek 18. ELTE Finnugor Tanszék, Numi-Tórem Finnugor Alapítvány. Budapet 2002. A novgorodi első krónikára vonatkozó fejezet. 41–86.
  • Laakso, Johanna, szerk.: Uralilaiset kansat. Tietoa suomen sukukielistä ja niiden puhujista. WSOY, Porvoo 1991. A balti finnekre vonatkozó fejezetek. 49–122.
  • Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn 1975. A balti finn népekre és irodalmi nyelvekre vonatkozó fejezetek. 11–21., 35–42.
  • Matley, Ian M.: Demographic trends and assimilation among the Finnic-Speaking peoples of North-Western Russia. Ural-Altaische Jahrbücher 48/1976: 167–85.
  • Pasanen, Annikka: Suomalais-ugrilaiset vähemmistökielet assimilaation ja revitalisaation ristipaineessa. In: Saarinen, Sirkka & Eeva Herrala, szerk.: Murros. Suomalais-ugrilaiset kielet ja kulttuurit globalisaation paineissa. Uralica Helsingiensia 3. Helsingin yliopiston suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki, 2008.
  • Rikkinen, Kalevi: Fenno-Baltian asutuksen luonnonhistoriallinen tausta (Abstract: Natural History as a Background to Settlement of the Fenno-Baltic Region). In: Suhonen, Seppo, szerk.: Itämerensuomalainen kulttuurialue. Castrenianumin toimitteita 49. Helsingin yliopiston Castrenianumin laitokset ja Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1995.
  • Salminen, Tapani, szerk.: Uralilaiset kielet tänään. Mikko Korhosen muistosymposiumin 14.10.1992 esitelmät. Snellman-instituutin A-sarja 13/1993. Snellman-instituutti, Kuopio1993. A karjalaiakra, lívekre, vótokra vonatkozó fejezetek (írták: K. Markianova, T.-R. Viitso). 52–65.
  • Tõnisson, Evald: Die archäologischen Areale im Baltikum (Lühikokkuvõte: Arheoloogilised areaalid Baltikumis). In: Suhonen, Seppo, szerk.: Itämerensuomalainen kulttuurialue. Castrenianumin toimitteita 49. Helsingin yliopiston Castrenianumin laitokset ja Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1995.
  • Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämerestä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja opetusverkoston raportit I–VI. Szerk.: O. Haurinen (IV, V), H. Holmi (VI), N. Määttä (I, III), H. Mantila (II), M. Mikkonen (II), H. Sulkala (I–VI). Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja N:o 15, 2000; N:o 18, 2001; N:o 20, 2001; Acta Universitatis Ouluensis, Humaniora B66, 2005; B69, 2006. Studia humaniora ouluensia 2006. Oulun yliopisto, Gummerus, Oulu. (Tanulmányok a karjalai, vepsze, délészt, lív, kvén, svédországi finn (meänkieli) és inkeri finn identitásról, írásbeliségről, nyelvpolitikáról stb.)
  • Uibopuu, Valev: Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust. Eesti Kirjanike Kooperatiiiv, Lund 1984. A balti finn őstörténetről és az egyes balti finn népekről, történelmükről szóló fejezetek. 75–78., 86–92., 124–33., 137–40., 143–48., 153–58., 192–96., 199–202.

2. A balti finn folklórról és irodalomról még (tudományos művek, folklór antológiák, szépirodalmi szövegek)

  • Abramov, Nikolai: Kahtišti koumekümne koume. Kétszer harminchárom. Válogatott versek vepsze és magyar nyelven. Ford. Nagy Katalin. Finnugor Népek Világkongresszusa Magyar Nemzeti Szervezete, Budapest 2010.
  • Ahogy tudok, dalolgatok. Kui ma muoštab, nei ma lōlab. Lív dalok és közmondások. Vál. és ford. Pusztay János. Nyugat-magyarországi Egyetem Savaria Egyetemi Központ, Urálisztikai Tanszék. Szombathely, 2009.
  • Bereczki Gábor, szerk.: Hozott isten, holdacska! Finnugor varázsigék, imádságok, siratók. Európa, Budapest 1979. Finn, karjalai, izsór, vepsze, vót és szetu anyag (ford. Rab Zs., Képes G., Ágh I., Bella I., Tandori D.). 7–70., 84–113., 117–21.
  • Bereczki Gábor, szerk.: Földisten lánykérőben. Finnugor mitológiai és történeti énekek. Európa, Budapest 1982. Finn, karjalai, izsór és szetu énekek (ford. Tandori D.). 7–116., 121–3., 135–231.
  • Domokos Péter, szerk.: Finnugor-szamojéd (uráli) regék és mondák 1. Móra Ferenc Könyvkiadó, 1984. Karjalai, inkeri, vepsze, vót és lív mondák (ford. Bereczki G. és H. Laborcz J.). 93–159.
  • Domokos Péter: A kis balti-finn népek irodalma. A vót, az inkeri, a vepsze és a lív irodalomról. Filológiai Közlöny 4/1982. 457–58.
  • Domokos Péter: A kisebb balti finn irodalmak. In: Nanovfszky György, szerk.: Nyelvrokonaink. Teleki László Alapítvány, Budapest 2000. 325–28.
  • Dornbach Mária, szerk.: Erős mackó. A finnugor népek meséi, dalai. Móra Ferenc Könyvkiadó, 1984. A karjalai, inkeri, vót és lív mesék, mondák (ford. Bereczki G., Rab Zs.). 85–91.
  • Honko, Lauri: Balto-Finnic Lament Poetry. In: Leino, Pentti, Annikki Kaivola-Bregenhøj & Urpo Vento, szerk.: Finnish folkoristics 1. Studia Fennica 17. SKS, Helsinki 1974. 9–61.
  • Mentem eprészni erdőre, áfonyázni rengetegbe. Läksin puolahan metsälle, muulle maalle mustikalle. Karjalai, inkeri és finn balladák.  Berzsenyi Dániel Főiskola Uralisztikai Tanszéke, Szombathely, 2000.
  • Pusztay János: Jegyzetek a balti finnekről és a népköltészetükről. Forrás 9/1976. 61–64.
  • Simon Valéria, szerk.: Komatál. Ünnepi könyv Domokos Péter 70. születésnapjára. ELTE Finnugor Tanszék 2006. Észak-karjalai, dél-karjalai, aunuszi és lűd szépirodalom (ford. Kubínyi K.), karjalai siratók (ford. Rezessy A.).100–41.
  • Tästä alkaa tie. Barentsin alueen kirjallisuusantologia. Suomenkielisen laitoksen toimittaneet Ulla Kuukausjärvi, Hannu Sarrala. Atena, Jyväskylä 1999. A torniovölgyi finn (meänkieli), kvén, karjalai és vepsze szerzőkre vonatkozó információk és műveik.
  • Voigt Vilmos: Irodalom és nép Északon. A balti finn népek folklórja mint az európai folklór része. Universitas, Budapest 1997.

3. Térképek, ábrák még (történelmiek, jelenkoriak)

  • Szíj Enikő: Finnugor hol-mi 1. Tankönyvkiadó, Budapest 1990. A balti finnekre vonatkozó anyag. 151–234.

4. További információk az egyes kisebb balti finn népekről
4.1 Karjalaiak

  • Eskelinen, Heikki & J. Oksa & D. Austin, szerk.: Russian Karelia in Search of a New Role. Karelian Institute, University of Joensuu 1994. (Több tanulmány a karjalaiak és a karjalai nyelv mai helyzetéről.)
  • Haavio, Matti: Über orientalische Legenden und Mythen in Grenz-Karelien und Aunus. In: Studia Fennica 2. SKS, Helsinki 1936.
  • Hämynen, Tapio: Mikä Karjala? In: Hämynen, Tapio, szerk.: Kahden Karjalan välillä, kahden riikin riitamaalla. Joensuun yliopiston hum. tiedekunta, Joensuu 1994.
  • Kirkinen, Heikki: Keitä karjalaiset ovat? In: Nevanlinna, Pekka & H. Sihvo, szerk.: Karjala. Historia, kansa, kulttuuri. SKST 705. SKS, Helsinki 1998. 38–54.
  • Klementyev, Jevgenyij: Some features of the language situation in Karelia. Finno-ugrovedenie 1/1994. 41–60.
  • Kukk, Tiit: Vesjegonskin karjalaisten tsastuskoja. Castrenianumin toimitteita 32. Helsingin yliopiston Castrenianumin laitokset ja Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1989.
  • Kurki, Tuulikki: Kirjoitettu ja luettu kylä Neuvosto-Karjalan kirjallisuudessa. In: Seppo Knuuttila, Pekka Laaksonen, Ulla Piela, szerk.: Paikka. Eletty, kuviteltu, kerrottu. Kalevalaseuran vuosikirja 85. SKS, Helsinki 2006. 252–271.
  • Kurs, Ott: Hõimud hääbumas. Karjalased Ida-Karjalas. Akadeemia 4/1992: 181–82.
  • Laaksonen, Pekka & Sirkka-Liisa Mettomäki, szerk.: Kolme on kovaa sanaa. Kirjoituksia kansanperinteestä. Kalevalaseuran vuosikirja 71. SKS, Helsinki 1991. A karjalaiakra vonatkozó fejezetek (írták: N. Lavonen, M. Pöllä, K. Pentikäinen, T. Pirttimäki, T. Rauninen, J. Saarinen, A. Stepanova).
  • Laitila, Teuvo & Tuija Saarinen, szerk.: Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venäjällä ja Neuvostoliitossa. SKST 741. SKS, Helsinki 1999. A karjalaikra vonatkozó fejezetek.
  • Markianova, Ljudmila: Karjalan kieli Venäjän naapurina. In: Sulkala, Helena, szerk.: Kieli- ja kulttuurikontaktit. Kielikontaktit – kieli ja kulttuuri päiväkodissa, koulussa ja opettajankoulutuksessa -seminaari 6.–7.5.1999. Oulun yliopisto, Gummerus, Oulu–Kajaani 2000. 13–22.
  • Nevanlinna, Pekka & Hannes Sihvo, szerk.: Karjala. Historia, kansa, kulttuuri. SKST 705. SKS, Helsinki 1998. A tveri karjalaiakról, vienaiakról, aunusziakról szóló fejezetek (írták: M. Jeskanen, M. Nieminen, P. Nevalainen). 255–302.
  • Pahomov, Miikul: Kuujärven lyydiläistekstejä. SUST 263. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2011. A lűd etnogenezisről szóló fejezet a bevezetésből.
  • Pöyli, Raija: Venäläistyvä aunuksenkarjala. Kielenulkoiset ja -sisäiset indikaattorit kielenvaihtotilanteessa. Joensuun yliopisto, Joensuu 1996. Különösen az 1., 2., 3. és 6. fejezet.
  • Pusztay János: Nyelvével hal a nemzet. Az oroszországi finnugor népek jelen és jövője 11 pontban. Teleki László Alapítvány, Budapest 2006. A karjalaiakra vonatkozó fejezetek. 10., 35., 48., 77., 102., 116., 125–8., 153., 162., 180., 199., 222.
  • Saarinen, Tuija & Seppo Suhonen, szerk.: Koltat, karjalaiset ja setokaiset. Snellman-instituutin A-sarja 19/1995. Snellman-instituutti, Kuopio 1995. A karjalaikra és az országhatár kulturális jelentőségére vonatkozó fejezetek (írták:  T. Laitila, H. Kirkinen, E. Huuriainen, P. Zaikov, P. Virtaranta, N. Lavonen, A. Stepanova, J. Akimov). 25–36., 90–165.
  • Sihvo, Hannes: Karjalan kuva. Karelianismin taustaa ja vaiheita autonomian aikana. SKST 314. SKS, Helsinki 1973. 2., tarkistettu ja täydennetty painos: SKST 940. SKS, Helsinki 2003.
  • Sihvo, Hannes: Karjala Suomen historiassa. In: Sihvo, Hannes & Risto Turunen, szerk.: Rajamailta. Studia Carelica Humanistica 1. Universitas Joensuensis, Joensuu 1989. 93–107.
  • Suhonen, Seppo & Miikul Pahomov: Lyydiläiset ja heidän kielensä. In: Pahomov, Miikul: Lüüdiland. Runokird' lüüdin heimon kolmes mujus. Snellman-instituutti, Kuopio 2000. 13–29.
  • Taagepera, Rein: A finnugor népek az orosz államban. Osiris, Budapest 2000. A karjalaiakra, vepszékre, izsórokra, vótokra és oroszországi finnekre, ill. a jövőre vonatkozó fejezetek. 101–137., 332–51.
  • Virtaranta, Pertti: Tverin karjalaisten entistä elämää. WSOY, Porvoo 1961.
  • Virtaranta, Pertti: Vienan kyliä kiertämässä. Karjalaiskylien entistä elämää Venehjärvestä Kostamukseen. Kirjayhtymä, Helsinki 1978.
  • Virtaranta, Pertti & H. Virtaranta: Kauas läksit karjalainen. Matkamuistelmia tverinkarjalaisista kylistä. WSOY, Porvoo 1986.
  • Virtaranta, Pertti: Suru virret suuhun tuopi. Tverinkarjalainen itkuvirsi, jonka Anna Andrejevna Šutjajeva lauloi äitinsä haudalla Uspenien päivällä 28. elokuuta 1977.  SKST 501. SKS, Helsinki 1989. (Bevezetés és a sirató szövege húsz nyelven.)
  • Virtaranta, Pertti: Lyydiläsiä tekstejä 6. Anna Vasiljevna Tšesnakovan kerrontaa ja itkuvirsiä. SUST 218. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1994.
  • Virtaranta, Pertti & Helmi Virtaranta: Ahavatuulien armoilla. Itkuvirsiä Aunuksesta. Toimittaneet Raija Koponen ja Marja Torikka. SUST 234. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1999.
  • Õispuu, Jaan: Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleasedus. Emakeele Seltsi Aastaraamat 44–45/1998–1999: 136–67.
  • Zaikov, Pekka: Karjalan kielen opettamisesta Karjalan Tasavallassa. In: Sulkala, Helena, szerk.: Kieli- ja kulttuurikontaktit. Kielikontaktit – kieli ja kulttuuri päiväkodissa, koulussa ja opettajankoulutuksessa -seminaari 6.–7.5.1999. Oulun yliopisto, Gummerus, Oulu–Kajaani 2000. 23–30.

4.2 Vepszék

  • Grünthal, Riho: Population decline and the erosion of the Veps Language community. In: Grünthal, Riho & Magdolna Kovács, szerk.: Ethnic and Linguistic Context of Identity: Finno-Ugric Minorities. Uralica Helsingiensia 5. Helsingin yliopiston suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki, 2011.
  • Heikkinen, Kaija & Irma Mullonen: Vepsäläiset tutuiksi. Kirjoituksia vepsäläisten kulttuurista. Karjalan tutkimuslaitoksen julkaisuja 18. Joensuun yliopisto, Joensuu 1994.
  • Kettunen, Lauri: Kertomus matkasta vepsäläisten luo kesällä 1934. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 1936–37 (48): 17–22..
  • Kettunen, Lauri: Matkamuistelmia vepsän perukoilta. Virittäjä 1918 (22): 38–62, 95–104.
  • Kährik, Aime: Kaduvuse tuhanded vormid. Vepslased 20. sajandil. Akadeemia 8/1990: 1595–1616.
  • Nieminen, Markku, szerk.: Kodima, Vepsänma. Juminkegon paindused 32. Juminkeko, Karelia, Petrozavodsk 2003.
  • Pusztay János: Nyelvével hal a nemzet. Az oroszországi finnugor népek jelen és jövője 11 pontban. Teleki László Alapítvány, Budapest 2006. A vepszékre vonatkozó fejezetek. 49., 79., 102., 116., 130., 153., 162., 200.
  • Saressalo, Lassi, szerk.: Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri. Tampereen museoiden julkaisuja 81, SKST 1005. Tampereen museot, SKS, Tampere, Helsinki 2005.
  • Szinnyei József: A vepsz nyelvről. Nyelvtudományi Közlemények 1881 (XVI.): 409–52.
  • Taagepera, Rein: A finnugor népek az orosz államban. Osiris, Budapest 2000. A vepszékre vonatkozó fejezet: 127–31.
  • Turunen, Aimo: Über die Volksepik und Mythologie der Wepsen. Studia Fennica 6. SKS, Helsinki 1952. 167–204.

4.3 Izsórok

  • Kirkinen, Heikki: Inkerin keskiaika ja uuden ajan alku vuoteen 1617. In: Nevalainen, Pekka & Hannes Sihvo, szerk.: Inkeri. Historia, kansa, kulttuuri. SKST 547. SKS, Helsinki 1991. 35–66.
  • Laanest, Arvo: Isurid ja isuri keel: meie lähemaid sukulaskeeli. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn 1964.
  • Rozsanszkij, Fjodor: Finnugor nyelvek Ingermanlandban: jelen helyzetük és kutatásuk. Finnugor Világ 2/2008: 3–8.
  • Sihvo, Pirkko: Savakoita, äyrämöisiä, inkerikoita. In: Nevalainen, Pekka & Hannes Sihvo, szerk.: Inkeri. Historia, kansa, kulttuuri. SKST 547. SKS, Helsinki 1991. 179–96.
  • Taagepera, Rein: A finnugor népek az orosz államban. Osiris, Budapest 2000. Az izsórokra vonatkozó fejezet. 134–5.
  • Õpik, Elina: Vadjalastest ja isuritest XVIII sajandi lõpul. Etnograafilisi ja lingvistilisi materjale Fjodor Tumanski Peterburi kubermangu kirjelduses. Valgus, Tallinn 1970.

4.4 Vótok

  • Ariste, Paul: Vadja muinasjutte. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised 4. Eesti NSV TA, Tallinn 1962.
  • Ariste, Paul: Vadjalane kätkist kalmuni. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised 10. Eesti NSV TA, Tallinn 1974.
  • Heinsoo, Heinike: Vatjalaisista ja vatjalaisuudesta. Sananjalka 1992 (34): 164–70.
  • Kirkinen, Heikki: Inkerin keskiaika ja uuden ajan alku vuoteen 1617. In: Nevalainen, Pekka & Hannes Sihvo, szerk.: Inkeri. Historia, kansa, kulttuuri. SKST 547. SKS, Helsinki 1991. 35–66.
  • Ränk, Gustav: Vatjalaiset. SKST 267. SKS, Helsinki 1960.
  • Rozsanszkij, Fjodor: Finnugor nyelvek Ingermanlandban: jelen helyzetük és kutatásuk. Finnugor Világ 2/2008. 3–8.
  • Taagepera, Rein: A finnugor népek az orosz államban. Osiris, Budapest 2000. A vótokra vonatkozó fejezet. 133–4.
  • Talve, Ilmar: Vatjalaista kansankulttuuria. SUST 179. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1981.
  • Õpik, Elina: Vadjalastest ja isuritest XVIII sajandi lõpul. Etnograafilisi ja lingvistilisi materjale Fjodor Tumanski Peterburi kubermangu kirjelduses. Valgus, Tallinn 1970.

4.5 Lívek

  • Ernstreit, Valt: Mõni sõna liivlastest. Fenno-ugristica 19/1996.
  • Henrik Lättiläinen: Henrikin Liivinmaan kronikka. (Henrici chronicon Livoniae.) Ford. M. Kahlos, R. Sarasti-Wilenius. SKST 934. SKS, Helsinki 2003.
  • Kettunen, Lauri: Liiviläisten kansallistunto. Kalevalaseuran vuosikirja 5. SKS, Helsinki 1925.
  • Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011.
  • Loorits, Oskar: Livische Märchen- und Sagenvarianten. Folklore Fellows' Communications 21:66. Helsingfors 1926.
  • Loorits, Oskar: Liivi rahva usund I–III. Tartu ülikool, Tartu 1926, 1927, 1928. 2. kiadás: Eesti Keele Instituut, Tartu 1998.
  • Loorits, Oskar: Liivi rahva usund IV–V. Toimetanud Luule Krikmann et al. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2000.
  • Dr. Lukinich Frigyes: A lív föld és népe. [Kiadó nélkül.] Budapest, 1935.
  • Mägiste, Julius: Kurelaste probleem uues valguses: Lääne-Kuramaa elanike seos liivlastega. Eesti Kirjandus. 1939/9: 406–412.
  • Rudzīte, Marta & Tõnu Karma: Millal oli Liivimaal veel kuulda liivi keelt? In: Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum I. Tallinn 1975. 354–56.
  • Setälä, Emil: A liv nép és nyelve. Nyelvtudományi Közlemények 1889 (XXI.): 241–64. Ugyanez: Budapesti Szemle 1889: 438–54.
  • Vaalgamaa, Edgar: Valkoisen hiekan kansa. Liiviläisten historiaa ja kulttuuria. Atena, Jyväskylä 2001.
  • Vääri, Eduard: Rahvajutte, vanasõnu ja kombeid Vaide külast. Emakeele Seltsi Aastaraamat 1966 (12.): 211–25.
  • Vääri, Eduard: Liivlased ja liivi keel. In: Saaremaalt Sajaanideni ja kaugemalegi. Koost. A. Valmet, P. Palmeos, J. Peegel. Tallinn 1970. 74–88.
  • Vääri, Eduard: Liivi kirjakeel ja kirjandus. In: Töid eesti filoloogia alalt III. TRÜ Toimetised 259. Tartu 1970. 291–301.
  • Vääri, Eduard: Die Liven und die livische Sprache in den Jahren 1920–1970. Finnisch-ugrische Forschungen 1971 (39.): 139–48.

4.6 Egyéb
4.6.1 A meänkieli beszélői

  • Hansegård, Nils Erik: Kaksikielisiä vai puolikielisiä. Tietolipas 81. SKS, Helsinki 1979.
  • Jávorszky Béla: Észak-Európa kisebbségei. Magvető, Budapest 1991. A Tornio-völgyiekre vonatkozó fejezetek.
  • Laaksonen, Pekka & P. Virtaranta, szerk.: Ulkosuomalaisia. Kalevalaseuran vuosikirja 62. SKS, Helsinki 1982. Az idevágó fejezet (írta:  J. Yli-Paavola).
  • Niemi, Mikael: Popzene Vittulából. Regény (ford. Kertész J.). Polar, Szeged 2005.
  • Sulkala, Helena: Pohjoisen periferian pienet kielet. In: Pajusalu, Karl & J. Sullõv, szerk.:  Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro instituudi toimõtiseq 6. Võro instituut, Võro 1998. 96–112.
  • Sulkala, Helena: Põhjaperifeeria väikesed keeled II. In: Pajusalu, Karl & T. Tender, szerk.:  Õdagumeresoomõ veermaaq. Läänemeresoome väikesed keeled. Võro instituudi toimõtiseq 4. Võro instituut, Võro 1999. 209–23.
  • Várady Eszter: A finnországi kisebbségek és a svédországi finnek. Vita Kiadó, Budapest 1991.
  • Várady Eszter: Svédek Finnországban, finnek Svédországban. Educatio 2/1993. 344–48.
  • Winsa, Birger: Murtheet on Jumalan luomia – kirjakielet on viishoitten herroitten tekemiä. Virittäjä 3/1990.
  • Winsa, Birger: Meän kieli ja tornionlaaksolaisitten kakskielisyys. Täälä plandathaan sprookit. Virittäjä 1/1993: 3–33.
  • Winsa, Birger: Flerspråkighetens socioekonomi i Tornedalen. In: Sulkala, Helena, szerk.: Kieli- ja kulttuurikontaktit. Kielikontaktit – kieli ja kulttuuri päiväkodissa, koulussa ja opettajankoulutuksessa -seminaari 6.–7.5.1999. Oulun yliopisto, Gummerus, Oulu–Kajaani 2000. 147–75.

4.6.2 Kvének

  • Laaksonen, Pekka & P. Virtaranta, szerk.: Ulkosuomalaisia. Kalevalaseuran vuosikirja 62. SKS, Helsinki 1982. A kvénekre vonatkozó fejezetek (írták: L. Saressalo, M. Aikio, A.-R. Lindgren, E. Lyytikäinen).
  • Jávorszky Béla: Észak-Európa kisebbségei. Magvető, Budapest 1991. A kvénekre vonatkozó fejezetek.
  • Imerslund, Bente: Finske stedsnavn i Nordreisa. Nordreisa kommune, Nordreisa 1993.
  • Saressalo, Lassi: Kveenit. Tutkimus erään pohjois-norjalaisen vähemmistön identiteetistä. SKST 638. SKS, Helsinki 1996.
  • Sulkala, Helena: Pohjoisen periferian pienet kielet. In: Pajusalu, Karl & J. Sullõv, szerk.: Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro instituudi toimõtiseq 6. Võro instituut, Võro 1998. 96–112.
  • Sulkala, Helena: Põhjaperifeeria väikesed keeled II. In: Pajusalu, Karl & T. Tender, szerk.: Õdagumeresoomõ veermaaq. Läänemeresoome väikesed keeled. Võro instituudi toimõtiseq 4. Võro instituut, Võro 1999. 209–23.
  • Sulkala, Helena, szerk.: Kieli- ja kulttuurikontaktit. Kielikontaktit – kieli ja kulttuuri päiväkodissa, koulussa ja opettajankoulutuksessa -seminaari 6.–7.5.1999. Oulun yliopisto, Gummerus, Oulu–Kajaani 2000. A kvénekre vonatkozó fejezetk (írták: T. Aronsen, E. Söderholm). 82–87., 122–46.
  • Söderholm, Eira: Kieli, murre, varieteetti vai oma kieli? Pohjoiskalotin kielet ja kielimuodot. Virittäjä 4/1998: 571–92.

4.6.3 Inkeri finnek

  • Erkki Kuujo: Inkerin suomalaisasutuksen synnystä 1600-luvulla. In: Pekka Laaksonen & Sirkka-Liisa Mettomäki, szerk.: Inkerin teillä. Kalevalaseuran vuosikirja 69–70. SKS, Helsinki 1990, 135–42.
  • Laitila, Teuvo & Tuija Saarinen, szerk.: Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venäjällä ja Neuvostoliitossa. SKST 741. SKS, Helsinki 1999. Az inkeri finnekre vonatkozó fejezetek.
  • Majd' minden szó feledésbe merült. – Unohtuivat miltei kaikki sanat. Inkeri finn líra. Ford. Fábián L. és Pusztay J. Berzsenyi Dániel Főiskola Uralisztikai Tanszéke, Szombathely, 2002.
  • Miettinen, Helerna: Inkeriläisyyden kahdet kasvot. In: Saarinen, Sirkka & Eeva Herrala, szerk.: Murros. Suomalais-ugrilaiset kielet ja kulttuurit globalisaation paineissa. Uralica Helsingiensia 3. Helsingin yliopiston suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki, 2008.
  • Nevalainen, Pekka & Hannes Sihvo, szerk.: Inkeri. Historia, kansa, kulttuuri. SKST 547. SKS, Helsinki 1991. Különösen az Inkeriföld többnyelvűségére, az inkeri finnek eredetére és identitására vonatkozó fejezetek (írták: P. Hakamies, H. Sihvo, P. Sihvo). 179–196., 197–204., 343–55.
  • Peregi Dóra: Az inkeri finnek története. In: Nanovfszky György, szerk.: Nyelvrokonaink. Teleki László Alapítvány, Budapest 2000. 59–61.
  • Riionheimo, Helka & Krista Kivisalu, szerk.: Inkeriläiskertomuksia. Studia Carelica Humanistica 4. Universitas Ostiensis, Joensuu 1994. (Az Észtországban élő inkeri finnek visszaemlékezései.)
  • Taagepera, Rein: A finnugor népek az orosz államban. Osiris, Budapest 2000. Az inkeri finnekre vonatkozó fejezet. 135–6.

4.6.4 Szovjet-karjalai finnek

  • Autio, Sari: Suunnitelmatalous Neuvosto-Karjalassa 1928–1941. Paikallistason rooli Neuvostoliiton teollistumisessa. Bibliotheca Historica 71. SKS, Helsinki 2002. (PDF.)
  • Hämynen, Tapio: Suomen unohdettu pakolaisongelma: loikkariliikenne Raja-Karjalasta Neuvosto-Karjalaan. In: Sihvo, Hannes & Risto Turunen, szerk.: Rajamailta. Studia Carelica Humanistica 1. Universitas Joensuensis, Joensuu 1989. 19–36.
  • Jalava, Aulikki: Kansallisuus kadoksissa. Neuvosto-Karjalan suomenkielisen epiikan kehitys. SKS, Rauma 1990.
  • Kangaspuro, Markku: Neuvosto-Karjalan taistelu itsehallinosta. Nationalismi ja suomalaiset punaiset Neuvostoliiton vallankäytössä 1920–1939. Bibliotheca Historica 60. SKS, Helsinki 2000. (PDF.)

4.6.5 Finnországi karjalaiak

  • Heikkinen, Kaija: Karjalaisuus ja etninen itsetajunta. Salmin siirtokarjalaisia koskeva tutkimus. Joensuun yliopiston humanistisia julkaisuja N:o 9. Univeristy of Joensuu, 1989.
  • Katajala, Kimmo: Suurvallan rajalla. Ihmisiä Ruotsin ajan Karjalassa. Historiallinen Arkisto 118. SKS, Helsinki 2005.
  • Kokkonen, Jukka: Rajaseutu liikkeessä. Kainuun ja Pielisen Karjalan asukkaiden kontaktit Venäjän Karjalaan kreivin ajasta sarkasotaan (1650–1712). Bibliotheca Historica 79. SKS, Helsinki 2002. (PDF.)
  • Laaksonen, Pekka & Sirkka-Liisa Mettomäki, szerk.: Kauas on pitkä matka. Kirjoituksia kahdesta kotiseudusta. Kalevalaseuran vuosikirja 72. SKS, Helsinki 1993. A Raja-Karjalából evakuáltakra vonatkozó fejezetek.
  • Raninen-Siiskonen, Tarja: Vieraana omalla maalla. Tutkimus karjalaisen siirtoväen muistelukerronnasta. SKST 766. SKS, Helsinki 1999.
  • Sihvo, Hannes & Risto Turunen, szerk.: Rajamailta. Studia Carelica Humanistica 1. Universitas Joensuensis, Joensuu 1989.

4.6.6 Délésztek (võruiak és szetuk)

  • Eichenbaum, Külli & Kari Pajusalu: Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus 7/2001: 483–9.
  • Hagu, Paul: Setude etnogenees agraartavandi valgusel. Keel ja Kirjandus 10/1978: 616–23.
  • Hagu, Paul & Seppo Suhonen, szerk.: Setu rahvuseepos Peko. Snellman-instituutin A-sarja 18/1995, Snellman-instituutti, Kuopio 1995. Bevezető és tartalmi ismertetés 15–40. (észtül), 7–13., 41–51 (finnül).
  • Jacsev Nikolai: Európa felelőssége kisebbségei identitásának megőrzésében. (A szetuk múltja, jelene, jövője.) Kisebbségkutatás 2/2002.
  • Jacsev Nikolai: Peko népe. In: A. Gergely András & Papp R., szerk.: Kisebbség és kultúra. Antropológiai tanulmányok 1.  Etnikai-nemzeti Kisebbségkutató Intézte, MTA Politikai Tudományok Intézete, ELTE KUlturális Antropológiai Szakcsoport, Budapest 2004. 299–335.
  • Koreinik, Kadri: Language ideologies and identity-building in the public discourse of South Estonian. In: Grünthal, Riho & Magdolna Kovács, szerk.: Ethnic and Linguistic Context of Identity: Finno-Ugric Minorities. Uralica Helsingiensia 5. Helsingin yliopiston suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki, 2011.
  • Laitila, Teuvo & Tuija Saarinen, szerk.: Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venäjällä ja Neuvostoliitossa. SKST 741. SKS, Helsinki 1999. A szetukra vonatkozó fejezetek.
  • Saarinen, Tuija & Seppo Suhonen, szerk.: Koltat, karjalaiset ja setokaiset. Snellman-instituutin A-sarja 19/1995. Snellman-instituutti, Kuopio 1995. A szetukra vonatkozó fejezetek (írták: P. Hagu, A. Hõrn, V. Sarv, M. Piho). 168–219.
  • Tender, Tõnu & E. Kasak: Võro uuemad kirjaviisid ja Brown(e)'i liikuminen. Keel ja Kirjandus 1995: 606–610.
  • Virtanen, Leea, szerk.: Viron veräjät. Näkökulmia folkloreen. Tietolipas 105. SKS, Helsinki 1987. A szetukra vonatkozó fejezetek.
  • Voolainen, Paulo-Priit: Seto lugõmik I osa. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused VI. AES, Tartu 1922.
  • Voolainen, Paulo-Priit: Kodotulõ'. Seto lugõmiku II osa. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XI. AES, Tartu 1924.

5. Szövegmutatványok mint az ”oral history” forrásai
5.1 Karjalaiak

  • Pahomov, Miikul: Kuujärven lyydiläistekstejä. SUST 263. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2011.
  • Virtaranta, Pertti: Lyydiläisiä tekstejä 1–5. SUST 129, 130, 131, 132, 165. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1963, 1964, 1976, 1984.
  • Virtaranta, Pertti & H. Virtaranta: Karjalan kieltä ja kansankulttuuria. I. Tverinkarjalaisia kielennäytteitä. SUST 205. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1990.

5.2 Vepszék

  • Kettunen, Lauri & Paavo Siro: Näytteitä vepsän murteista. SUST 70.  Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1935.
  • Tunkelo, Eemil Aukusti & Reino Peltola: Näytteitä äänis- ja keskivepsän murteista. Keränneet E. N. Setälä ja J. H. Kala. SUST 100. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1953.

5.3 Izsórok

  • Ariste, Paul: Isuri keelenäiteid. In: Ariste, szerk. Soome-ugri keelte küsimusi. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960. 7–69.
  • Laanest, Arvo: Isuri  murdetekste. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn 1966.

5.4 Vótok

  • Adler, Elna: Vadjalaste endisajast I. Idavadja murdetekste. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn 1968.
  • Kettunen, Lauri & Lauri Posti: Näytteitä vatjan kielestä. SUST 63. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1932.
  • Mägiste, Julius: Woten erzählen. Wotische Sprachproben. SUST 118. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1959.

5.5 Lívek

  • Kettunen, Lauri: Untersuchung über die livische Sprache. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B VIII/3. Tartu 1925.
  • Mägiste, Julius: Muistoja Liivinrannasta. Liivin kieltä Ruotsista. Suomentanut ja julkaissut Anneli Honko. SUST 250. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2006.

5.6 Egyéb

  • Mägiste, Julius: Setukaistekstejä. SUST 159. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 1977.
  • Mägiste, Julius: Vermlannin sammuvaa savoa. Kielen näytteitä vuosilta 1947-51. SKS, Helsinki 1960.